Pöidlad püsti Ilvesele

Täna kerkis lumeoludele lisaks üles üks teema, mille kallal lihtrahvas nüüd oma külmakangeid kopse verele röökida saab. Nimelt ei andnud Toomas Hendrik Ilves riigikogu palkade külmutamisele oma poolehoidu ning kommentaariumid ei jõua üle loksuda nördinud tööinimeste hammastekiristamisest. Tegelikult pugesid rahvaesindajad praegu Ilvese selja taha peitu, sest teadsid, et temast see seadus käiku ei jõuaks. Seega oli pigem üllatav poolthäälte napivõitu enamus – vaid 53 saadikut said aru, milline odav ja lihtne populaarsuse püüdja on sedalaadi tühi otsus.

Presidendi pöördumist lugedes tundsin vaid headmeelt, et nii arukas inimene riiki praegu juhib. Terve tekst on üleval siin. Toomas Hendrik Ilvesel oli täiesti õigus, et praeguse riigikogu koosseisu palkade külmutamine on põhiseadusvastane.

§ 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. (Eesti Vabariigi Põhiseadus)

Veel ütles ta:

Arvamus, et mõnes kohas võib põhiseadust eirata, kui seda toetab osa rahvast, viib Eesti riigi ohtlikule teele.

Põhiseadus on meie riikluse alus. Seda ei tohi tuua ohvriks mistahes ettekäändel. Põhiseadust ignoreerides, sellest mööda hiilides või seda kerglaselt võttes seame ohtu õigusriigi põhimõtted, millele meie riik toetub. Õigusriiki tuleb kogu aeg tugevdada, mitte nõrgendada.

Minu kohus on jääda kindlaks oma ametivandele ja kaitsta põhiseadust.

Kui Riigikogu peab vajalikuks muuta parlamendiliikmete töö tasustamise korda, siis selline õigus tal kahtlemata on. Kuid, seda tuleb teha kooskõlas põhiseadusega. Riigikogul on võimalik muuta ettenähtud korras põhiseaduse paragrahvi 75 või võtta vastu seadus, mis jõustub parlamendi järgmise koosseisu jaoks.

Kui kõnealune seadus oleks läbi läinud praegusel kujul, siis tekkinuks ohtlik pretsedent, mis lubab mööda vaadata põhiseaduse sätetest, kui osa rahvast seda nõuab. Ning põhiseaduses on lisaks riigikogulaste palgale paragrahve ka näiteks kõigi inimõiguste kohta, valitsuskorra kohta jne. Neist möödavaatamise peale rahvas enam peagi ei hõiskaks.

Riigikogu liikme staatuse seaduse §29 sätestab palga maksmise põhimõtted. §§30-31 käsitlevad kuluhüvitisi ja eluasemehüvitisi, terve 9. peatükk (§35-§37) räägib riigikogu liikme abidest ja nende tasustamisest. Hüvitised ja abid on sellised kulud, mida saab koomale tõmmata kohe käesoleva koosseisu ajal. Nende kallale ei läinud aga keegi, sest selle vastu ei astuks õiguskuulekas president põhiseadussätetega.

Nüüd pakun välja kiire kokkuhoiumeetodi – kõik need 53 saadikut, kes hääletasid palkade külmutamise poolt, võiksid nüüdsest alates jätta kuluhüvitised välja võtmata. Kuluhüvitised ja eluasemehüvitised ulatuvad kokku üle kahekümne tuhande krooni. See teeks aasta peale ligi viisteist miljonit kokkuhoidu (võrdluseks: 101 riigikoguliikme palgatõus 6000 krooni kuus teeb aasta peale üle seitsme miljoni lisakulu). Astuge üles, rahvamehed!

Tähele võiks panna ka seda, et kõik võimalikud külmutamised läksid siiski läbi.

Edit (25. november, 00:45): Riigikoguliikmete palgasüsteemist rääkisin igiammustel aegadel siin.